Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: Hetkeseis ja tulevikustsenaariumid (2025)

Avalik internetiruum ja sotsiaalmeedia
Eestis on interneti kasutamine väga kõrgel tasemel ja sotsiaalmeedia platvormide, nagu Facebook, Instagram ja TikTok, populaarsus on suurenenud. Kasutajad postitavad aktiivselt sisu, jagavad oma eelistusi, käitumismustreid ja isegi geograafilist asukohta, olles tihti teadlikud, et nende tegevust jälgitakse. Samuti on Eestis poliitikud ja ettevõtted hakanud sotsiaalmeediat ära kasutama oma sõnumite levitamiseks, mis lisab jälgimiskapitalismi taset, kuna iga sõnum või postitus loob digitaalset jälge, mida saab analüüsida ja kasutada oma eesmärkide saavutamiseks.

Tavameedia ja kommunikatsioonitehnoloogiad
Eestis on meediaväljaanded võtnud kasutusele täiustatud jälgimistehnoloogiad, et kohandada sisu vastavalt kasutajate eelistustele ja lugemismustritele. Samuti kasutatakse nutitelefone ja internetipõhiseid teenuseid, mille kaudu kogutakse andmeid kasutajate tarbimisharjumuste kohta. Need tehnoloogiad aitavad reklaamijatel ja sisuloome platvormidel kohandada oma pakkumisi ning teenuseid, kuid samas tõstatavad küsimusi privaatsuse ja läbipaistvuse kohta.

Riigi e-teenused ja digitaalsed süsteemid
Eesti e-riik on üks maailma arenenumaid, kus digitaalsed identiteedid, e-valimised ja ID-kaardi süsteem on igapäevaelu lahutamatu osa. Kuigi need teenused pakuvad mugavust ja turvalisust, on nad seotud ka kodanike andmete kogumisega. Näiteks e-tervise süsteem kogub terviseandmeid, mis võivad hiljem sattuda valesse kätesse või olla kasutatud muul viisil, nagu kindlustusettevõtete või tööandjate poolt.

Tööelu ja äritegevus
Eestis kasutavad ettevõtted järjest rohkem tarkvara, mis jälgib töötajate tegevusi, sealhulgas arvutikasutust ja isegi liikumist kontoris. Kaugtöö praktika on suurendanud surve töötajate tegevuste jälgimisele, mis võib aga viia töötajate privaatsuse ja vabaduse piiramise tunneteni. Samuti võivad need tegevused tekitada negatiivseid tagajärgi, nagu stress ja väsimus, kuna töötajad tunnevad end pidevalt jälgitavatena.

Tulevikustsenaariumid

Valge variant (positiivne stsenaarium):
Eestis on võimalikud positiivsed arengud, kus riik ja ettevõtted võtavad vastu rangemad regulatsioonid, mis piiravad isikuandmete kogumist ja tagavad andmete kaitse. Näiteks võiks Eesti kehtestada veelgi rangemad privaatsuse seadused, mis kindlustaksid, et andmeid kogutakse ainult kodaniku nõusolekul ja selgelt määratletud eesmärkidel. Samuti võiks Eestis suureneda teadlikkus digitaalsete jälgede eest hoolitsemise osas – haridusprogrammid ja kampaaniad privaatsuse kaitsmiseks tõstaksid kodanike teadlikkust ja võimaldaksid neil teha teadlikke valikuid oma isikuandmete jagamise osas. Vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga lahendused võiksid pakkuda läbipaistvamat ja vähem jälgimisest sõltuvat keskkonda, mis vähendaks sõltuvust suurtelt tehnoloogiafirmadelt.

Must variant (negatiivne stsenaarium):
Kui praegused trendid jätkuvad, siis võib Eesti muutuda üha rohkem jälgimiskapitalismi ja digiaediku keskkonnaks. Suured tehnoloogiafirmad, nagu Google ja Meta, võivad suurendada oma mõju, kogudes Eestis veelgi rohkem andmeid ja suunates neid äri- ja poliitilistel eesmärkidel. Riigi e-teenused, nagu ID-kaart ja digiallkirjastamine, võivad muutuda kontrollitud keskkondadeks, kus iga kodaniku tegevus on pidevalt jälgitud. Samuti võib see tähendada, et kodanike privaatsus väheneb oluliselt, kuna nende andmed kogutakse ilma teadlikkuse ja nõusolekuta, mis võib viia sotsiaalse kontrolli kasvu ja diskrimineerimiseni. Selline areng võib ohustada individuaalse vabaduse ja kodanikuõiguste kaitset, kuna iga tegevus võib olla analüüsitud ja kohandatud ärihuvide jaoks.

ZUBOFF, Shoshana (2019). The Age of Surveillance Capitalism. Profile Books.
ANDREJEVIC, Mark (2007). iSpy: Surveillance and Power in the Interactive Era. University Press of Kansas.
HIMANEN, Pekka (2001). The Hacker Ethic and the Spirit of the Information Age. Random House.
Eesti e-riigi strateegiad ja regulatsioonid: www.ria.ee
GDPR ja Eesti andmekaitse seadused: www.aki.ee