Eben Mogleni hinnnangud 20 aastat hiljem tänapäevases kontekstis.

Eben Mogleni essee kritiseerib tarkvara kui intellektuaalomandi käsitlemist, väites, et tarkvara omandiks pidamine tekitab halba tarkvara. Ta propageerib vaba tarkvara anarhistlikku tootmismudelit, kus koostöö ja jagamine asendavad tsentraliseeritud kontrolli. 20 aastat hiljem on osa tema ennustustest täide läinud, kuid mõned väited on ajale jalgu jäänud.

Moglen ennustas, et vaba tarkvara (näiteks GNU/Linux) muutub tehnoloogiamaailma keskseks jõuks tänu avatud koostööle ja sellele, mida ta nimetas “Lamarcki evolutsiooniks” – kõikide paranduste jagamine ja säilitamine. See on suures osas tõeks saanud. Linux on tänapäeval serverite operatsioonisüsteemide seas domineeriv, kasutuses ligikaudu 90% pilveteenustest. Vabatarkvaraline tehnoloogiakihistus nagu Apache, MySQL ja PHP/Python/Perl (LAMP stack) on moodustanud veebiarenduse vundamendi. GitHub ja teised avatud lähtekoodi platvormid on võimaldanud globaalset koostööd. Näiteks projektid nagu Android, Kubernetes ja TensorFlow. Isegi Microsoft, kes oli kunagi Mogleni kriitika keskmes, on nüüd üks suurimaid avatud lähtekoodi panustajaid ja omab GitHubi.

Mogleni väide, et piiranguteta "anarhia" võib toota paremat tarkvara, on leidnud kinnitust tänapäeval. Näiteks OpenSSL ja Linuxi kernel on tõestanud, et kogukonnapõhine arendus võib olla usaldusväärsem kui suletud ettevõttesisene tootmine.

Kõige ekslikum väide: intellektuaalomandi süsteemi kokkuvarisemine. Moglen uskus, et digitaalsete bitivoogude tehniline olemus muudab autoriõiguse, patendid ja kaubamärgid sisutuks, ning et need süsteemid lagunevad. Tegelikkus on osutunud teistsuguseks, need süsteemid on küll muutunud, kuid mitte kadunud. Autoriõigused on tugevnenud: näiteks Ameerika Ühendriikides kehtestati DMCA (1998), mis keelustab DRM-i eemaldamise, ning Euroopa Liidu Artikkel 17 (2019) nõuab platvormidelt sisu automaatset filtreerimist. Tarkvarapatendid on endiselt levinud, kuigi nende ulatus varieerub, USA ei luba patenteerida "abstraktseid ideid", kuid Euroopa Patentiamet aktsepteerib tarkvarapatente. Suurettevõtete ärimudelid on kohanenud: Microsoft kasutab nii avatud kui suletud koodi (nt Windows + Linuxi tugi Azure’is), Google ja Apple teenivad tulu pigem teenuste ja riistvara kui tarkvaralitsentside kaudu.

Samuti pole küsimus digitaalse omandi määratlemisest lahenenud. Uued nähtused nagu NFT-d ja metaversumid toovad esile, et digitaalset "omandit" konstrueeritakse jätkuvalt ja et õiguseksperdid ja majandusteoreetikud (Mogleni mõistes "droiidid" ja "ökonäärid") mõjutavad tugevalt arutelusid.

Moglen nägi täpselt ette vaba tarkvara tõusu ja avatud koostöö potentsiaali, kuid alahindas intellektuaalomandi süsteemi kohanemisvõimet. Tema ideed on osaliselt aegunud, ent põhisisu et loomingulisus ja innovatsioon õitsevad piiranguteta keskkonnas, kõlab endiselt tänapäeva tehnoloogiamaailmas. Vaba tarkvara on muutunud tehnoloogilise arengu nurgakiviks, kuid kapitalism on leidnud viise selle omaksvõtuks, mitte kõrvaldamiseks.

Allikad:

https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594