Nädal 15: Kas tehnoloogia saab olla eetiline või ebaeetiline

 Tehnoloogia on inimese poolt loodud töörist, mille eetilisus sõltub selle tehnoloogia kasutuseesmärgist. Seega leidub tehnoloogiaid, mis on eetilised ja ebaeetilised. Sellle tõestamiseks olen järgnevalt toonud välja kaks näidet:

1. Eetiline tehnoloogia näide: Krüptograafia (nt end-to-end krüpteering)

Krüptograafia on loodud andmete privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks. Selle aluseks on eetiline printsiip: austada inimese õigust isiklikele andmetele ja vältida nende väärkasutamist. Näiteks Signal'i rakenduse krüpteerimistehnoloogia kaitseb kasutajate suhtlust pealtkuulamise eest, tagades demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtteid nagu sõnavabadus ja privaatsus. Kuigi krüpteerimist võib kuritarvitada (nt kurjategijate suhtlus), on selle eesmärk ja disain olemuselt eetiline, kuna see kaitseb inimesi väliste surve ja jõhkerdamise eest.

2. Ebaeetiline tehnoloogia näide: Süstemaatiline jälitustarkvara (nt Pegasus)

Pegasus on tarkvara, mis häkib mobiilseadmeid salaja, jälgib kasutaja tegevust (kõned, sõnumid, asukohad) ja annab andmed kolmandatele osapooltele. Selle tehnoloogia eesmärk ja disain on otseselt suunatud privaatsuse rikkumisele, sundimisele ja poliitilisele repressioonile. See ei võimalda mittekuritarvitavat kasutust. Selle loomise eesmärk on võimudele võimaldada massilist jälitust ilma seadusliku kontrollita. 

Põhjendus:

Eetilised tehnoloogiad on need, mille disain ja eesmärk vastavad universaalsetele moraalinormidele (nt privaatsuse austamine, inimõigused). Nad ei sõltu kasutuskontekstist – nende põhifunktsioon on hea.

Ebaeetilised tehnoloogiad on loodud kahju tekitamiseks või moraalsete põhimõtete rikkumiseks. Nende kasutusviisid on piiratud kuritegeliku või repressiivse eesmärgiga, mistõttu nende loomine on juba alusetus.

Seega

Tehnoloogia võib küll olla eetiline või ebaeetiline, kui selle disain ja põhieesmärk on selgelt seotud moraalsete või amoraalsete põhimõtetega. Sellised juhtumid on haruldased, kuid eksisteerivad.